Võime ju arvata, et mõlemad võrgud on täpselt samasugused, kuid tegelikult see nii ei ole! Teeme teile asja lihtsaks ja toome välja neli üliolulist punkti, mis aitavad saagikust hiina võrkudega püügil oluliselt parandada:

 1)Premium hiina võrgu ujukid on võrreldes Dragoniga oluliselt suuremad (vähemalt 3-4x). Milleks see parem on? Ikka sellepärast, et suuremad ujukid hoiavad kalavõrgu kauem püügil. Meres veidi suurema lainetuse/tuulega kipub Dragon vähese ujuvuse tõttu alla vajuma ning põhja kinni jääma ja püüab tänu sellele oluliselt vähem kala kui Premium hiina võrk.

Blogi jätkub peale pilti.

 2) Teiseks suureks eeliseks on Premium võrgul jämedam ülemine ja alumine selis. Võrku välja tõmmates ei pea muretsema enam sellepärast, et liigse kalarohkuse ja tõmbamise surve all katkeb hiina võrgu selis.

 3) Järgmiseks eeliseks võib lugeda Premium võrgu jämedamat ja tihkema koelist nööri. Nimelt survepesuriga pestes ei tule alumisest selisest välja metallpulgad.

4) Neljandaks punktiks tooksime välja Premium võrgu puhul vähesema takerdumise/kinni jäämise kui Dragoni puhul. Jämedam selis ja ujukid takerduvad oluliselt vähem, kui mitte öelda, et peaaegu üldse!

Lihtsa Hiinas toodetud kalavõrgu kohta saime neli väga olulist punkti, mis aitavad kindlasti teie saagikust parandada. Lisaks juhiks tähelepanu, et nakkevõrgu müügihind tuleb tänu nendele headele teguritele kallim vaid veidi rohkem kui ühe euro võrra. Erinevaid tüüpi premium hiina võrke oleme testinud kutseliste kaluritega juba mitu aastat ning lõpuks leidnud lahenduse, mis sobib nii jaekliendile kui ka endale leiba teenivale kalurile.

Kindlasti on oluliselt mugavam püüda kala käsitsi rakendatud võrkudega, kuid hüljeste rohkus ja võrgumaterjalide järsk hinnatõus on pannud kutselisi kalureid kasutama hiina võrke järjest rohkem. Isegi jääaluseks püügiks võetakse üha enam kasutusele Premium tüüpi Hiinas toodetud kalavõrke.

Hiina võrkude valikuga saate tutvuda meie e-poes: https://fishing24.ee/tootekategooria/hiina-vorgud-odavad-kalavorgud-muuk/

Premium tüüpi võrke on hetkel pakkuda 35mm silmasuuruse ja kahe sügavusega :

• 35×1,2×0,14/70m
• 35×1,6×0,14/70m

Suve alguses lisanduvad veel mõned silmasuurused ja sügavused! Kohtumiseni kalavetel!

Kuna tulemas olid pikad pühad, sai ette võetud teekond Saaremaale, et nautida viimaseid suviseid ilmasid ning tähistada Eesti Taasiseseisvumise 30.-dat aastapäeva.

Kolmapäeval praamil  kõigutas tuul meid ikka korralikult.  Saaremaa Põhjarannikule jõudes sai kohe luurele mindud, et leida mõni vaikne sopikene, kuhu saaks ehk võrgu püügile seada. Peale tunnikest ringi sõitmist leidsin  veidigi tuulevaiksema  nurga, kuhu otsustasin üheks päevaks prooviks püügile panna veidi väiksema silmaga hiina võrgu 35×1,6×0,15/70m, lootuses külalistele peale suitsulesta ka ehk mõni ahven pakkuda. Kahlamispüksid jalga, märklipud ja ankrud kaasa ja võrk vette.

Neljapäeva hommikul võrku nõudes polnud saagid just kiita, kaks ahvenat ja üks koger ning päris hulga vetikaid. (Ahvenad tulid  kaasa, koger läks oma teed.)

Võrku puhastades ka veidi vannutud, sest ilma survepesurita võttis hiina võrgu puhastamine päris pikalt aega.

Neljapäevane ilmateade oli paljutõotav. Õhtuks lubas vaid 2-3ms edelatuult, mis oli väga positiivne uudis ning lubas võrgupüügiks valida kindlasti oluliselt parema koha, kui seda eelnenud päeval. Külaliste saabudes sai sõbrale tehtud kiire koolitus võrgupüügis ning õhtu saabudes seadsime püügile kaks jada umbes 150m vahega. Esimeses jadas oli püügil kalavõrk 35×1,6×0,15/70m, millest lootsime saada mõned lisa ahvenad ning teises jadas kalavõrk 55×1,8×0,17/70m millest soovisime saada ilusat lesta.

Hommikul  sai võrgud üle kontrollitud ja tulemus ületas ootusi. 35mm silmas oli 10 ilusat ahvenat ning üllatuseks üks ca poole kilone siig  ning mõned korralikud lestad.  Teises võrgus ca 30 lesta, millest suuremad tulid meiega koju kaasa ja läksid peale suitsuahjuks käiku pidulauale.

PS! Siiakalast tegime äkist, mis viis kõigil keele alla.

Kahel eelneval talvel  pole ilmataat meid väga külmaga õnnistanud, kuid sellel aastal on külma ja jääd olnud ohtralt, seega on kõik eeldused aktiivseks kalade liikumiseks loodud, ole lihtsalt mees ja taba õige hetk ära.  Millal siis täpselt on see õige aeg, kui kala liikvele läheb?

Tavaliselt  veebruari lõpus või märtsi alguses, kohe, kui jää  läheb, hakkab punane liikuma ja umbes 2-3 nädalat on see kõige magusam aeg, kui teda võiks õnnestuda kalamehel võrgust leida.

Kindlasti tasuks jälgida, mida teevad temperatuurid ja tuul, kuna sageli on ööd veel külmad ning hommikul võrku nõudma tulles võite leida oma kalavõrgu jää seest või siis pooleldi jäätunud võrgu  kalda äärest. Maatuulega kandub jäätunud nakkevõrk avamerele.

Millise silmasuurusega kevadel meriforelli või lõhet püüda? Kas püüda multimonofiliga : 0,12*3; 0,12*4 või lihtsalt monofiliga: 0,17;0,20?

Kalavõrgu silmasuurus võiks olla 55-65mm, peenem tamiil püüab kindlasti paremini, kuid ära ei tasuks unustada ka mitmekiulise multimonofili vastupidavust, seega julgen väita, et kala saab kindlasti mõlemast võrgust.

Nakkevõrku võiks hakata panema täitsa madalast 20-30cm veest ning liikuda sellega edasi sügavama poole. Tavaliselt on kala võrku takerdunud ikka võrgu esimeses pooles. Targad mehed räägivad, et punane liigub pikki võrku kalda poole ja alles madalas vees, kus tal ei ole likumisruumi, teeb ta katse söösta läbi võrgu.

Kindlasti võiks võrku nõudes kaasas olla võrguvann ja kahv, sest väga tihti on suuremad kalad võrgusilma takerdunud oma teravate väikeste hammastega. Neile lähemale jõudes jääb vaid loota, et kala on võrgus juba väsinud ja ta ei osuta suurt vastupanu.

Olen paarist päris ilusast  kalast kahva puudumise tõttu ilma jäänud.

Lõpetuseks üks lõbus video paari aasta tagusest  võrgupüügist, kui meil kalavõrk hommikuks ära jäätunud oli.

 Juba 8 aastat on nüüdseks käidud sügisest kevadeni Saaremaal meriforelli püüdmas. Alguses sai kõvasti nullitatud spinninguga ja aja möödudes soetatud ka esimene käsitsi rakendatud kalavõrk.  Võrgupüüki alustades sai endale ise meisterdatud märklipud ja ankruteks olid kivid nööriga. Ei osanud midagi arvata tuultest, võrgupüügi kohtadest rääkimata. Ega keegi sulle oma häid püügikohti ju reetma hakka. Nähes mõnda kalameest võrgukastiga ja küsid, kas kala ka tuleb, saad ikka ja jälle vastuse: “Ma alles esimest korda see aasta”.

Seni on mul parimaks saagiks jäänud nelja aasta tagune võrgupüük sügisel, kus õnnestus saada kaks meriforelli – üks vikerforell ning mõned lestad. Suurim meriforell kaalus vast 4 kilo kanti ja oli kinni võrgus ainult hammastega.

Asume nüüd loo juurde, mis juhtus mõni nädal tagasi Saares. Sai nagu ikka neljapäeva pärastlõunal Tallinnast autoga uhama hakatud ja õhtul pimedas Saarde jõutud. Maja kütte seatud, sai veidi ilmateadet vaadatud,  kagutuul 8m/s, järgmisel päeval pidi tuul tõusma 11 meetrini sekundis. Merevesi oli veidi üle 6 kraadi, ööseks lubas ilmateade kerget miinust. Tuule suund ei olnud kiita, kuid sooja vee ja maatuule kooslusel lootsin, et ehk lööb vee veidi jahedamaks ja punase randa luusima. Õhtul kümne paiku enne sauna sai otsustatud, et paneme ikka võrgu ka sisse.

Läksime siis hommikul võrku nõudma. Kuna sügisesed saagid polnud seni kiita olnud, siis ei vaevunud ma isegi võrgukasti kaasa võtma. Võtsin kalavõrgu otsast kinni ja hakkasin vaikselt kontrollima. Umbes 6-7 meetri peal tundsin esimest jonksatust läbi võrgu ja sain kohe aru, et punane on võrgus sees.  Liikusin edasi ja nägin umbes võrgu keskel hõbedast külge keeramas. Hasart oli suur! Esimene punane see sügis. Sain vast neli või viis sammu teha ja võrk hakkas kolmnurgas kalda poole sööstma.

Mõtlesin peas, mis nüüd siis, kas hüljes võrgus sees, himustab mu merikat? Nüüd jään sellest ühestki kalast ilma. Järgmine hetk , kui võrk oli juba vähemalt 6-7 meetrit kalda poole ujunud, rauges ”hülge jõud” ja sellel hetkel  nägin ma kala kogupikkuses ära. Tööle hakkas adrenaliin koos ellujäämis instinktidega. Jooksin hooga läbi vee kala poole ja kui kohale jõudsin, siis nägin, et lõhe oli ainult veidi hammastega võrgus kinni. Kahva ka polnud, see ju vedeles garaažis. Üritasin kalale võrku ümber keerutada, kuid sain peagi aru, et see on lootusetu üritus. Kala oli nii suur ja rahmeldas hoogsalt. Katsu sa talle see 1,2m sügav kalavõrk seal ümber mässida.

Väiksemate kalade puhul on saanud turjalt kinni haarata, aga selle kala selg oli selle jaoks liiga lai. Lõpuste taha ei suutnud näppe saada. Kuna neopreenist kindad olid käes, siis mõtlesin, et ah mis seal ikka, panen käe suhu ja proovin sealt haarata. Edasi sain kätte juba saba juurest, tõstsin kala veest välja ja surusin rinna peale. Hoides ühe käega peast ja teisega sabast. Järgmisel hetkel nagu valatult oli sõber Juss võrguvanniga kohal. ”Jess, paneme ta kasti ja lähme kaldale” oli järgmine mõte. Üritasime, mis me üritasime, peale paari korda oli selge, et ei see kala vanni mahu, kala rabeles raevukalt ja nii mõnigi hetk oli tunne, et nüüd lipsab veel minema.

Ütlesin Jussile, et ok, võtame kala koos võrguga ja lähme kaldale ära, ei hakka siin vees maadlema, jääme tast veel nii ilma ka. Saime kala kuidagimoodi kasti kohale paindesse keeratud ja võtsime suuna kalda poole. Juhan hoidis sabast, mina pea poolt, nii me ta kaldale saime….

Kaldale jõudes kaalusime ka kala, kaal näitas 10,6kg. Pikkus jäi kahjuks mõõtmata, aga eks ta üle meetri kindlasti oli!!

Vabandan oma hirmsa naeru ja ühe ropu sõna pärast :).

Sügisene lõhe võrguga Saaremaalt. Kaal 10,6kg.

Võrgupüüki reguleeriva seadusandluse leiab Keskkonnaminiteeriumi kodulehelt.
Selle iidse ja moodse kunsti harrastamiseks pakub fishing24.ee kaasaegseid ja kvaliteetseid püügivahendeid. Lisaks erinevatele võrkudele – nii kodumaise käsitööna valminud mugavalt kasutatatavatele võrkudele ka lihtsaid ja odavaid hiina võrke. Saadaval on ka võrgupüügiks vajalik lisavarustus – märklipud, ankrud, võrguvannid, karabiinid ning päästevarustus.

Tasub küsida ka lisainfot ja soovitusi kalavõrkude ja võrgupüügi vahendite soetamisel. Soovitused parima püügivahendi hankimisel, seda vastavalt igale kalaliigile.

Silmasuurused ja tamiili paksus, mida võiks kasutada erinevate kalade püügiks:

Räimevõrk : 12-20mm , tamiili paksus 0,15-0,17mm.

Tuulehaugivõrk : 20-30mm, taimiili paksus 0,15-0,17mm.

Ahvena võrk : 35-40mm , tamiili paksus 0,15-0,17mm.

Vimmavõrk : 43-45mm, tamiili paksus 0,15-0,17mm.

Siiavõrk : 43-48mm, tamiili paksus 0,12-0,17mm.

Haugivõrk :45-55mm, tamiili paksus 0,15-0,17mm.

Säinavõrk: 55-60mm, tamiili paksus 0,17-0,20mm

Linaskivõrk: 55-60mm, tamiili paksus 0,17-0,20mm.

Lestavõrk: 50-60mm, tamiili paksus 0,15-0,17mm.

Forellivõrk : 55-65mm , tamiili paksus 0,17;0,20; 0,12*3;0,12*4 ;0,15*4

Lõhevõrk : 55-80mm, tamiili paksus 0,17;0,20; 0,12*3; 0,12*4; 0,15*4 ;0,20*6

Latikavõrk: 70-110mm, tamiili paksus 0,17-0,20mm.

Kammeljavõrk: 100-110mm, tamiili paksus 0,17-0,20mm.

Oma silm on kuningas – fishing24.ee pakutavad kalastustooted on leitavad siitsamast e-poest.

Head kalaõnne!

Kalavõrk on võrgulinast tehtud kalapüügivahend (noot, rüsa, võrk, mutt, abar jm), kitsamas tähenduses nakkepüünis, mis moodustab ühe- või mitmekihilise vertikaalselt vette asetatud võrgulinast seina, kuhu kalad võrgusilmadesse kinni jäävad.

Kalavõrkude ajalugu

Maailma vanimaks (või üheks vanimaks peetakse Karjalast leitud Antrea kalavõrku, mis valmistati enam kui 10 000 a eest. Eesti vanimad niinest kalavõrgu säilmed on leitud Narva lähedalt Siivertsist ja need pärinevad mesoliitikumist, Eesti varaseima asustuse aegadest.

Kalavõrkude materjalid

Varem kooti kalavõrgud peamiselt kodukedratud linasest, harvemini kanepisest niidist. 19. saj lõpu poole tuli kasutusele puuvillniit ja hakati ka valmisvõrke ostma. 1940.-1950. aastaist tehakse kalavõrke peamiselt sünteeskiust (kapronist). Kalavõrgu suurus ja konstruktsioon olenevad püügiviisist ja -tingimustest ning püütavast kalast. Viimase suurus määrab ennekõike võrgusilma mõõtmed.

Kalavõrgud ja nende nimetused

Kalavõrku nimetatakse harilikult püütava kala järgi: ahvena-, kammelja-, kilu- lesta- lõhe-, räime-, siia-, särje-, tindivõrk jm. Räimevõrgud olid kasutusel peaaegu kõigis mererandades, kiluvõrgud esmalt Paldiski ja Tallinna piirkonnas (hiljemalt 18. saj alates), kust nad levisid 19. saj lõpu poole mujalegi. Vanemad kodukootud räimevõrgud olid 50-100 silma, 19. saj lõpul levima hakanud vabrikuvõrgud 125-300 silma kõrgused. Samas vahekorras kasvasid ka kiluvõrgud. Suuremaid võrke nõudis püügileminek kaugemale avamerele. Tindivõrke kasutati Pärnu ja Narva lahel, lõhevõrke Narva lahel, Harjumaa idaosa rannikul, Pärnust lõuna pool ja Kihnus. Kõigis randades kasutati suuresilmalisi madalaid kalavõrke (äärekala- ehk harvvõrke) rannalähedaste suuremate kalade püüdmiseks. Pärnu rannas ja osalt Saaremaal on taolise kalavõrgu nimeks mutt, Häädemeeste ümbruses lööt.

Kalavõrgu ehitus

Kalavõrgu põhiosa moodustab lina, mida ümbritsevad võrgunöörid ehk -paelad: ülal selis ehk pullupael, all alus- ehk kivipael, otstes ainus-, ots-, pea- ehk rindpael. Selise ja aluspaela võrgulinast üleulatuvate otste – ainade – abil seotakse võrgud üksteise külge ritta (võrgujada). Niisugust kalavõrku nimetatakse kahepaelavõrgusks. Saaremaal ja Hiiumaal levinud pinevõrgul on ülal võrgupaelaga parralleelselt veel teine jämedam selis. Kalavõrgu eriliik on mitmekihiline kimudega võrk. Püstasendis hoidmiseks on kalavõrgul ülal ujukid ja all võrgukivid. 1980-ndate nakkevõrkudel on punutud selised: ülemisel on sissepunutud vahtplastujukid, alumisel pliitükid raskuseks.

Allikas: Kalapeedia

Kaasaegsed kalavõrgud siinsamas fishing24.ee e-poes.