Kus vormistada võrguluba ?

Võrguloa nädalane maksumus on 7 eurot ning taotlemine toimub pilet.ee keskkonnas. Kõigepealt valige välja millises maakonnas soovite võrku leotada. Seejärel valige võrguloa kehtivuse algus, ning soetage luba. Peale makse sooritamist saadetakse teile kiri emailile võrguloa aktiveerimisest. NB! Kindlasti peale püügiloa lõppemist täitke ära püügipäevik. Kui püügipäevik jääb täitmata, ei väljastata teile uut võrguluba.

kiire link pilet.ee keskkonda võrguloa vormistamiskeks siit.

Erinevate kalade jaoks on kalavõrkudel erinevad silmasuurused:

Tabelis välja toodud erinevad kalavõrgud, silmasuuruse ja tamiili paksuse järgi:

KalavõrkVõrgusilmTamiil
Räimevõrk16-20mm0,15-0,17mm
Tuulehaugi võrk20-30mm0,15-0,17mm
Ahvena võrk35-40mm0,14-0,17mm
Särjevõrk35-38mm0,15-0,17mm
Vimmavõrk43-45mm0,14-0,17mm
Siiavõrk42-48mm0,12-0,17mm
Haugivõrk50-60mm0,15-0,17mm
Säinavõrk55-60mm0,17-0,20mm
Lestavõrk50-55mm0,15-0,17mm
Linaskivõrk55-65mm0,17-0,20mm
Meriforelli võrk55-65mm0,17;0,20mm;0,12*3;0,12*4;0,15*3
Lõhevõrk60-80mm0,17;0,20mm;0,12*4;0,15*4;0,20*6
Latikavõrk70-110mm0,17-0,20mm
Kammeljavõrk100-110mm0,17-0,20mm

Teile sobiva kalavõrgu sügavuse määrab ära, kas käite võrku leotamas paadiga või püüate kalda äärest kummipükstega. Madalast veest püüdes on mugavam kasutada 1,2-1,5m sügavust nakkevõrku. Fishing24 OÜ valikust leiate kalavõrke nii ujuvnööri kui ka ujukinööriga . Kõik meie e-poes pakutavad käsitöö kalavõrgud on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest,  rakendatud rohke linaga ja peavad hästi vastu survepesule.

Millest võiks koosneda võrgupüügi varustus?

Võrgupüügi ABC - Võrgupüügi varustus

Kindlasti on tarvis nõuetekohaseid märklippe.
Võrgulippude tähistusnõuded on välja toodud Riigi Teatajas, Kalapüügieeskirjas.

Pükstega panekul, kuni meetrises vees sobivad lühemad Märklipud:
” Mini ’’ ; „ Mini2 ’’; „ Saarejonn ’’ ja „ Võrgupunn ’’.

Paadiga püügil, sügavamas kui meeter on ette nähtud pikemad lipud: „Märklipp Väinameri ’’ ja „Märklipp Väinameri2’’. Fishing24 OÜ e-poes müügil olevad võrgulipud on kõik nõuetele vastavad: õige pikkusega ja tähistatud ühe või kahe nõuetekohase helkurribaga. Valikmenüüs leiate nad tootekategooria märklipud alt: https://fishing24.ee/tootekategooria/marklipud/

Võrguraskus võiks olla ikka selleks mõeldud võrguankur, mitte kivi või mingi muu raske ese. Pükstega panekul ei ole tarvis suuremat kui 0,7kg kaaluv ankur. Kui soovite võrku lasta paadist, siis võiksite ohutuse mõttes soetada vähemalt 1,5kg kaaluva võrguankru, sest tugev hoovus võib kanda minema kogu võrgujada koos võrguankrute ja märklippudega.

Võrguankru ja lipuliini kinnitamine omavahel on mugav haaklukuga: kinnitamine ja avamine toimub kiiresti ning jääb ära igasugu sõlmimine ja hiljem sõlmede arutamine. Meie valikus leiate nii plastmassist, kui ka roostevabast terasest haaklukke.

Võrguvanniga saab mugavalt kalavõrku transportida ning pükstega panekul on sinna hea tarvikuid ja kala panna. Kalda äärest saabastunkedega püügil võiks võrguvanni külge kinnitada 2-3m nööri , mille saaksite üle enda keha panna. Võrku kontrollides võib olla tähelepanu hajutatud ja järgmisel hetkel kui soovite näiteks võrguvanni kala panna, on see teil juba paremal juhul kalda poole teel, maatuulega võib see jube kaugele triivinud olla ja te peate sellele järgi ujuma.

Joonised põhjavõrgu ja pinnavõrgu ankurdamiseks.

 

Pinnavõrgu joonisPõhjavõrgu joonis

Võrgujada seatakse püügile arvatavale kalarände/liikumis teekonnale, ning märgistatakse vastavalt kalapüügieeskirjale nõuetekohaste märklippudega. Kalda poolsesse nakkevõrgu otsa ankurdatakse ühe lipuga võrgulipp või võrgupoi. Sügavamasse otsa seatakse tähistama kahe lipuga märklipp. Kalavõrk lastakse tavaliselt sisse õhtul ja nõudma minnakse hommikul.

Paadiga püüdes lastakse võrk sisse üldjuhul alla tuult liikudes. Kui võrguankur ja võrgulipp on vette seatud, hakatakse edasi liikuma vaikselt, lastes nakkevõrgul üle paadi ääre vette joosta. Kui jada on vette lastud lastakse sisse teine ankur ning märklipp.

Kalavõrgu püügile jätmise aeg sõltub kindlasti aastaajast. Talvel külma veega ei juhtu kalaga midagi. Suvel sooja veega hukkub kala võrgus kiiresti, seega võetakse hommikul võrk merest välja ja välditakse kalavõrgu päevaseks püügiks jätmist. Madalas püüdes on ka suur faktor kajakad, kes tulevad võrgust kala noolima.

Nakkevõrku hakatakse paadiga püüdes nõudma vastupidiselt sisse laskmisele, liikudes vastu tuult, et tuul ei kannaks paati võrgu peale.

Kahlamispükstega püüdes sügisest kevadeni, kui vesi on külm (ca 12 kraadi või vähem), on lõhelised kalda lähedal. Võrku võiks laskma hakata juba 20-30cm kõrgusest veest. Talvel liigub lõheline sügavamast piki võrku madalasse kalda poole ning alles päris madalas vees teeb katse söösta läbi võrgu ning takerdub püünisesse. Kui püügikoht pole kaugel, on tore ajaviide ka hilisõhtune võrkude kontrollimine. Kindlat reeglit ei ole, kuid enne võrgu nõudmist võiks olla pimedat aega vähemalt 2-3 tundi.

Vikerforell õiselt võrgupüügilt